Eesti Autokoolide Liidu talvepäevad

 12- 14 veebruaril toimusid järjekordsed Autokoolide Liidu talvepäevad, mis leidsid aset Andropoffi Villas Valgerannas. Kohale olid tulnud liiklusõpetajad 26-st autokoolist üle Eesti. Väliskülalisena osales Slovakkia Autokoolide Liidu tegevjuht Miroslaw Fiala (pildil vasakult teine), kes aitas korraldada eelmisel suvel aset leidnud liidu koolitusreisi Tšehhi ja Slovakkiasse.

Üheks suursündmuseks kujunes talvepäevade raames korraldatud liiklusõpetajate kutsemeisterlikkuse võistlus, mille eesmärgiks oli stimuleerida sõiduõpetajate pidevat enesetäiendust oma kutsetöös ning seeläbi sõiduõppe kvaliteedi tõstmine. Hea sõiduõpetaja on laia silmaringiga ning oskab vastata kogu valdkonda puudutavatele küsimustele.

Kutsemeisterlikkuse võistlus koosnes kahest osast: teooriast ja sõidupraktikast. Teooriaküsimusi oli kokku 30 ning need olid koostatud põhimõttel, et mitte keskenduda niivõrd liiklusalastele küsimustele kuivõrd just igapäevast kutset puudutavatele küsimustele. Praktiline sõiduosa oli üles ehitatud kaitsliku sõidustiili põhimõtteid arvestades ning sealjuures hinnati täpsust, osavust ja ettenägelikkust. Harjutuste sooritamiseks ettenähtud piiraeg oli küll määratud, kuid kiiruse peale see võistlus ei olnud. 45-st teooriatestil osalenud õpetajast pääses sõidutestile 22 parimattestilahendajat. Kõige parem testilahendaja –Raul Kell Võrumaa Autokoolist, oli ka sõidutestis parim ning pälvis seega esimese kutsemeistri tiitli ning auhinnaks kuldse medali ja 2000 krooni eest kütust Olerexi tanklast.

Sõiduõpetajad tunnistasid sellise võistluse vajalikkust ning nõustusid, et selle korraldamine annab lisatõuke sundimaks õpetajat olema rohkem kursis igapäevaste probleemküsimustega ja ka liikluse enesega, sest selles valdkonnas on uuendusi üsna tihti.

Autokoolide Liit on kindel, et just liidu liikmeks olemine annab autokoolile eelise olemaks usaldusväärne ning tagatud kvaliteediga õppeasutus.

Talvepäevade seminaridel kõlas läbi koostöö vajalikkus autokoolide vahel. Osad autokoolid on arvamusel, et edasi jäävad püsima vaid autokoolid, kellel on omalibedarada. Kuid pilti laiemalt vaadates on selge, et kõikidel autokoolidel ei ole võimalik endale oma kunstlibedakattega õppeväljakut ehitada. Seetõttu nähakse hoopis ühises koostöös võimalust tulevikus ellu jääda. Kui hakatagi massiliselt libedaradasid ehitama, siis see võib viia olukorrani, kus raja majandamine enam ära ei tasu ning koolid langevad veelgi raskemasse majandusseisu. Suured rahad liiguvad riiklikes kutseõppeasutuses, kus on lähitulevikus plaanis ehitada mastaapseid õppekomplekse. Koostööd selles vallas otsitakse ka Autokoolide Liiduga.

Selge on see, et autokoolinduses on käes ja ees rasked ajad ja koos edasi minna on kergem, kui üksinda ning liit on võtnud endale selle vedava rolli.